The funeral

Homme pean juba lahkuma…

See nädal on liiga kiiresti läinud. Alles oli esmaspäev, kui me sõitsime laevaga Helsingisse. Kõik näod tundusid alguses nii võõrad… Muidugi on nad võõrad kui varem pole näinud. Aga eestlaslikult ei julgenud ma kohe suhtlema hakata.

Siis tulid norrakad. Minu arvamus norrakatest on täielikult muutunud. Ütleks et nad on lahedaim rahvas eestlaste kõrval. Tõepoolest mõtlen seda. Ma olen selle 6 päevaga nii palju uusi sõpru. Häid sõpru. Tõeliselt.

Nii palju oleme selle 6 päevaga läbi kogenud. Mitte halba. Kõik on hea. Ainult hea.

Oleme käinud saunas ja hüpanud jääauku. Oleme käinud 50-kesi bowlingut mängimas. Oleme pidu pidanud. Oleme suusatamist vaadanud. Oleme rääkinud sega rootsi ja inglise keelt.

Kõige läbides on justkui kurb meel. Sest kõik hea saab otsa. Tegelikult tuleme me koos Tallinnasse ka veel mõneks päevaks. Aga peale seda on väga suur tõenäosus, et ma ei näe neid inimesi võib olla kunagi. Kui ma just sinna ei satu. Tahaks sattuda. Eks see ainul minu enda teha. Kindlasti tahan ma nendega edasi suhelda. Nad ei ole eestlased. Võõramaalastega on alati hea suhelda.

Homme õhtul jõuame tagasi. Hea külg on see, et ma näen Sind üle pika aja. Kuulen su häält. Sa ei usu kui väga ma seda igatsen.

In some way, it’s kind of like a funeral.

M.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s