This is the end

Olen enda kohta õppinud nii mõndagi. Viimastel päevadel just eriti. Miski on mind mõnes mõttes muutnud. Ma ei tunne ennast sellisena nagu ma varem olin. Ma tunnen ennasti alternatiivse endana. Ma tean, et miski on minus muutunud, aga ma ei tea miks, ma ei tea millal ja ma ei tea kuidas.Kuigi see muutus ei ole nii dramaatiline on see ikkagi nähtav, mulle vähemalt on. Ainult mina ju näen enda sisse, keegi teine sinna ei näe. Minu mõtted on miski, mis on ainult minul, mida ei saa keegi varastada. Ma saan neid jagada, kui ma nii soovin, aga ma ei taha neid kõigiga jagada. Ainult vähestega. On asju, mida ei ole vaja kõigiga jagada.

Iroonia missugune.

Sorry, poisid/tüdrukud/daamid/härrad. Minu aeg on saamas läbi. Ma tunnen, et on nii palju mida jagada, aga see kõik on privaatsem, kui ma seda tahaksin avalikult teha. Kusagilt peab algama piir. Eks ma siis tõmban piiri.

Oli tore, kuid kõik mis on hea, peab ükskord läbi saama. On ajsu, mida ei taha, et see saaks läbi, kuid kusagil on lõpp. Lõpp on alati.

Lõpp on nüüd.

I’ll be back. I’ll still be here.

M.

Advertisements

One response

  1. Helle

    Mu hea sõber,
    hakkan tundma puudust Sinu mõtisklustest. Viimaste kuude jooksul õppisin Sind tundma sügavuti ja see, mida lugesin oli ülimalt sümpaatne, sisukas. Harvad kohtumised pidulaua taga, seltskonnas ei võimalda süüvida lähedaste inimeste mõttemaailma. See on kahjuks nii. Ent ilmselt teed õigesti. Kõike ei saa (ega ei tohigi) jagada teistega, ka lähedastega, nii kummaline kui see ka on.
    Helle M.

    06/12/2010, 10:21

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s