I taught myself how to grow old

Ehk siis, ma olen tagasi kodus. Päris kodus, kus ma tegelt elan. Huvitav nädal oli. Väga huvitav.

Kõigepealt on üksielamisel raha limiteeritud, tähendab, et ei sa aosta seda mida tahad, vaid pead hoolikalt valima ja otsustama kas seda tõesti on vaja. Aga seda oskust on vaja. Raha niisama tuulde visata on ju mõttetu. Siis söögitegemine, aga see oli lihtne ülesanne. Õigemini, mis seal valesti võib minna, okei mõned ei ole just köögis kõige osavamad, aga elementaarseid toite peaks ju ikka oskama teha.

Kõige suurem miinus üksielamisel on see, et sa oled üksi. Ihuüksi. No mitte koguuaeg, aga sellegipoolest. Ühest küljest on sel omad plussid, nagu näiteks saad teha mida tahad, teisalt oled sa ikkagi üksi ning sul ei ole kellegiga füüsilisel kujul rääkida. Muidugi on alati võimalus inimesi enda juurde kutsuda.

Laupäeavl kui ma tagasi läksin siis oli enda tuppa astudes selline sürr tunne. Nii ammu polnud seal olnud, oma voodis magada oli ka nii hea ja õnnis tunne.

Kokkuvõtteks, see oli ülimalt hea nädal ja ma ei kahetse seda.

Nädalavahetus oli aga veelgi rohkme kordaläinum kui nädal ise. Täiesti super. Reede oli super. Laupkäev oli lihtsalt puhkmaine ja siis veel muidugi pühapäev. Ammu pole niic hilli pühapäeva olnud, samas on mul praegu tagajärjed sellest. Nimelt jään ma kohe-kohe magama. Kuna mingil põhjusel ärkasin ma täna kella viie paiku üles ja siis lamasin voodis ja mõtisklesin asjadest, mis parajasti pähe tulid.

Und ei tulnud igatahes.

Aitäh teile neljale, aga suurim tänu Sulle.

M.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s