Radioactive

Ma käisin eile jooksmas. Vanalinnas. Kella kümnest poole kaheteistkümneni. No olgu, ma ei käinud üksi, niiet ma ei jooksnud ka koguaeg, aga sellegipoolest, ma käisin. Eriti lahe on see tunne, et linn on sinu oma. Kuna oled üksi, mitte kedagi ei ole ümberringi, võib-olla näed kedagi kpmne minuti jooksul, aga see on ju täielikult tühi linn. It’s like a playground where you can jump around and do what you want.

Tähendab, et sellest nädalast elan ma üksi. No vahel käivad ehitajad, aga point on sama. Hakkan varsti endale süüa tegema. Ei tea veel mida, aga mõtteid on palju.

Käisin nädalavahetusel maal. Vanaisal täitus juubel, niiet sai näha erinevaid sugulasi, peamiselt Võrust. Tore oli isegi. Sain endale tema vana fotoka ja objektiivi. Vanad vene fotokad on minu jaoks vähemalt suht ihaldatud. Nendega saab nii erilisi pilte teha, ning me ju kõik teame, et pilt räägib rohkem kui tuhat sõna. Aga nüüd oleks mul vaja ainult üleminekut, et saaks ka seda objektiivi Canonil kasutada. Tellisin Saksamaalt, peaks paari nädala pärast kohale jõudma.

Eriti mõnus on olla. Kuulan siin Kings of Convenience’i ja Kings of Leon’i uut plaati, mis tegelikut on kuradi hea(!!!). Kolme hüüumärgiga, ehk siis kui välja tuleb siis ostan. Kindlalt, ainult raha oleks vaja. Küll leiab…

Selline peakski elu olema. Tunnen, angu midagi ei saa praegu valesti minna ja kui midagi lähebki, siis pole midagi. Mis halvasti, see uuesti. Pole mõtet põdeda iga väikse asja pärast.

Don’t põe.

M.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s