If you were here
Täiesti hämmastav kuidas inimene saab alles siis aru kui kallis keegi on kui ta on ära või ei ole läheduses. Vaheaeg on kestnud juba paar päeva ja ei ole möödunud ühtki, mil ma ei oleks temast mõelnud. But that’s a good thing, I guess. No jah, selleks ajaks kui ta tagasi jõuab, lahutab meist jällegi mingi tükk maad. Can’t we catch a break here? Praegu on tema kaugel ära, aga pärast kui ta tagsi on olen mina mitte nii kaugel Norras, aga ikkagi mitte siin.
Aga ma kannatan ilusti need paar päeva ära. No eks ma üritan.
M.
Free
Terve see nädal toob sellise kadedustunde peale. Eelmine aasta kui meid retsiti(okei, see pole päris õige sõna). Sorry, jumalad, aga see, mida te meile tegite polnud retsimine. Sel nädalal on jällegi kõik kümnendikud, kastide, soditud nägude, siltide, kollaste särkidega jm sellise stuffiga. Jumalatel on kõik kroonid peas ja käsutavad oma oravaid/rebaseid/lambaid/oinaid. Aga minu mõte ja ma arvan ka, et teiste üheteistkümnendike triivib juba vaikselt järgmisse aastasse. Oleme hakanud plaane tegema, mida oma oravate/lammaste/rebaste/oinastega teha. Peaks mainima, et paar, kui mitte rohkem, väga head ideed on tulnud. Aga ma ei hakka rääkima, muidu mõni tulevane kümnendik saab teada ning where’s the fun in that?
Tahaks hullult teatrisse minna. Tegelt juba varsti lähengi, novembris. Pärnusse. Aga tahaks minna midagi väga head vaatama. Linnateatris on kahjuks peaaegu kõik etendused välja müüdud. Teistesse pole veel vaadanud. Aga ma ei leia midagi eriti huvitavat. Linnateatrisse tahaks – ainult kahele etendusele novembris on veel pileteid. Peaks kiiresti otsustama kumba vaatama minna.
Ahjaa, vaheaeg algab kohe.Kahe päeva pärast täpsemalt. Tegelikult ma seda isegi nii väga ei oota. Muidugi on tore puhata, aga ma ei tea veel mida teha. Küll jõuab välja mõelda. Üks asi, mida ma kindlasti tahan teha on korralikult välja magada, kasvõi terve päeva. Peaasi, et pea selgeks saaks.
Praegu on see igasugust pahna ja ebavajalikku täis, et jube hakkab kohe.
Aga muidu on kõik täiesti kena.
Suusatama tahaks minna, aga seda ma vist juba mainisin.
Kuula sõnu ka vahelduseks.
M.
I taught myself how to grow old
Ehk siis, ma olen tagasi kodus. Päris kodus, kus ma tegelt elan. Huvitav nädal oli. Väga huvitav.
Kõigepealt on üksielamisel raha limiteeritud, tähendab, et ei sa aosta seda mida tahad, vaid pead hoolikalt valima ja otsustama kas seda tõesti on vaja. Aga seda oskust on vaja. Raha niisama tuulde visata on ju mõttetu. Siis söögitegemine, aga see oli lihtne ülesanne. Õigemini, mis seal valesti võib minna, okei mõned ei ole just köögis kõige osavamad, aga elementaarseid toite peaks ju ikka oskama teha.
Kõige suurem miinus üksielamisel on see, et sa oled üksi. Ihuüksi. No mitte koguuaeg, aga sellegipoolest. Ühest küljest on sel omad plussid, nagu näiteks saad teha mida tahad, teisalt oled sa ikkagi üksi ning sul ei ole kellegiga füüsilisel kujul rääkida. Muidugi on alati võimalus inimesi enda juurde kutsuda.
Laupäeavl kui ma tagasi läksin siis oli enda tuppa astudes selline sürr tunne. Nii ammu polnud seal olnud, oma voodis magada oli ka nii hea ja õnnis tunne.
Kokkuvõtteks, see oli ülimalt hea nädal ja ma ei kahetse seda.
Nädalavahetus oli aga veelgi rohkme kordaläinum kui nädal ise. Täiesti super. Reede oli super. Laupkäev oli lihtsalt puhkmaine ja siis veel muidugi pühapäev. Ammu pole niic hilli pühapäeva olnud, samas on mul praegu tagajärjed sellest. Nimelt jään ma kohe-kohe magama. Kuna mingil põhjusel ärkasin ma täna kella viie paiku üles ja siis lamasin voodis ja mõtisklesin asjadest, mis parajasti pähe tulid.
Und ei tulnud igatahes.
Aitäh teile neljale, aga suurim tänu Sulle.
M.
Radioactive
Ma käisin eile jooksmas. Vanalinnas. Kella kümnest poole kaheteistkümneni. No olgu, ma ei käinud üksi, niiet ma ei jooksnud ka koguaeg, aga sellegipoolest, ma käisin. Eriti lahe on see tunne, et linn on sinu oma. Kuna oled üksi, mitte kedagi ei ole ümberringi, võib-olla näed kedagi kpmne minuti jooksul, aga see on ju täielikult tühi linn. It’s like a playground where you can jump around and do what you want.
Tähendab, et sellest nädalast elan ma üksi. No vahel käivad ehitajad, aga point on sama. Hakkan varsti endale süüa tegema. Ei tea veel mida, aga mõtteid on palju.
Käisin nädalavahetusel maal. Vanaisal täitus juubel, niiet sai näha erinevaid sugulasi, peamiselt Võrust. Tore oli isegi. Sain endale tema vana fotoka ja objektiivi. Vanad vene fotokad on minu jaoks vähemalt suht ihaldatud. Nendega saab nii erilisi pilte teha, ning me ju kõik teame, et pilt räägib rohkem kui tuhat sõna. Aga nüüd oleks mul vaja ainult üleminekut, et saaks ka seda objektiivi Canonil kasutada. Tellisin Saksamaalt, peaks paari nädala pärast kohale jõudma.
Eriti mõnus on olla. Kuulan siin Kings of Convenience’i ja Kings of Leon’i uut plaati, mis tegelikut on kuradi hea(!!!). Kolme hüüumärgiga, ehk siis kui välja tuleb siis ostan. Kindlalt, ainult raha oleks vaja. Küll leiab…
Selline peakski elu olema. Tunnen, angu midagi ei saa praegu valesti minna ja kui midagi lähebki, siis pole midagi. Mis halvasti, see uuesti. Pole mõtet põdeda iga väikse asja pärast.
Don’t põe.
M.
Sleepytime in the western world
Ma olen viimasel ajal ikka väga väsinud olnud. Hommikul on ikka väga uni ja padi nägu on ka. Tahaks rohkem magada. Nüüd avaneb võimalus kuna on nädalavahetus, aga samas lähen Viljandisse, niiet tegelt ei tea kui palju ma magada saan. Pühapäevast alates elan Vanalinnas. Siis saab natuke kauem magada. Natuke, aga sellest piisab täielikult.
Täna nägin Õhtulehe kaant. Täiesti hämmastav milline nende uudiste tähtsus on. Suurelt-suurelt oli pealkirjaks, et mees lasi rasedal naisel jälgida. Okei, see on creepy ja vastik, aga all nurgas ilutses kõige väiksemas kirjas tekst: “Teadlased leidsid uue Maa”. Niiet, mis sa arvad, mis on tähtsam. Kas saada teada, milline jõletis laseb rasedal nälgida või siis superuudis, et on leitud Maa sarnane plannet, millel võib elu olla. Selliseid sündmusi juhtub haruharva, no praegu on leitud selliseid planeete, kus võib-olla on elu, ainult see-sama. Samas selliseid jõletisi leiab igaltpoolt, igapäev ja isegi hullemaid. Get your priorities straight.
Vaatan praegu lauda ning vastu vaatab virn raamatuid, mis peaksid head olema(tõenäoliselt ongi) ning soovitatakse lugeda. Peaks äkki mõne kätte võtma ja lugema, muidu see virn aina kasvab ja kasvab. Kuhagile mujale mul neid panna enam pole. Fausti peaks ka ära lugema ja siis veel hulk surm-igavat, kuid kohustuslikku ja maailmale tähtsaid tekste.
Vaatan üle enda iTunesi library’t, et leida sobivat lugu. Kui ma vaid teaks, sest valikuid on üle 13000. Head muusikat täis…
Meeldetuletus endale – külmaks hakkab minema, osta endale korralikud kindad.
M.
Planet Earth Calling 