Out here in the fields

Miks on nii, et kõik hakkavad ennast alles siis liigutama, kui on tõesti viimane aeg. Tore on vaadata seda segadust, kui enamus inimesi teeb oma töid järgi ja ise lihtsalt puhkad, enam ei pea midagi tegema. Natuke mõttetu on juba koolis käia, sest tunnis me eriti enam midagi ju ei tee. Miks siis mitte kooliaeg lühemaks teha? Aga kui lühemaks teha, siis ikka lõpus me muutume laisaks või teiste juhul just kärmeks. Tahaks, et see jama juba läbi saaks. Et saaks koolis olemise asemel magada ja kõike muud teha.

Suve plaanidest nii palju, et minu vanem vend läheb augustis aastaks Minnesotasse ja teine(noorem) läheb juulis kuuks ajaks Brightoni (kes nüüd selle asukohta ei tea, siis on see linn Lõuna-Inglismaal). Ausaltöeldes olen ma natuke kade nende peale, sest ma olen terve aasta meeletult tööd rabanud ja hoidnud enda hinded korras, aga nemad pole eriti midagi teinud. Nende mittemidagi-tegemise tulemust ma ei tea, aga seda ma tean, et mina kuhugi kuuks ajaks ei lähe, ega aastaks. (vähemalt mitte see aasta) Võib-olla on veel väike võimalus, et lähen kuhugi, ootamatult/spontaanselt, aga see on väga väike võimalus, sest me oleme rääkinud minna juba järgmisel nädalal. Mis omakorda tähendaks, et see oleks vägagi spontaanne, mis on iseenesest lahe. Aga kui see reis toimuks, siis ei saaks ma tõenäoliselt minna tripile klassige, mida ma ka tahaks. Kas tõesti ei saa kahte asja korraga?

Just felt that I had to rant

Olen avastanud, et 70ndad olid awesome.

M.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s