No.2

See on küll juba teine postitus täna, aga what the heck.

Ma mõtlesin ja mõtlesin. Mõtlesin eilse/üleeilse; elu peale. Ja ma leidsin põhjuse miks ma kurb olen(või olin, sest mu tuju hakkab vaikselt paranema).

Nimelt kuna meie seltskonnas polnud mitte kedagi peale tema, keda ma teadsin ning ma olen selline vaiksemapoolne inimene alguses võõraste läheduses. Siis kui mind natukeseks üksi jätta või siis kui sa oled kohal, aga lihtsalt ei räägi. Siis tekkis mul selline ignoreeritud tunne. See ongi põhjus miks ma olin kurb. See on küll väga väike põhjus, aga see läks mulle südamesse. That’s what happens when you really really like/love somebody.

Samuti ma peaks midagi enda julgusega ette võtma… Ma tean, mida ma öelda tahan, aga siis järsku tuleb mulle mõte, et see on loll ja pigem oleks parem kui ma seda ei ütleks. Aitab!! Sellel on lõpp! Ma ei tohi enam ennast tagasi hoida.

Nii…

Oii. kohe on nii palju parem olla, kui kõik on südamelt lõpuks ära räägitud 🙂

M.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s