No.2

See on küll juba teine postitus täna, aga what the heck.

Ma mõtlesin ja mõtlesin. Mõtlesin eilse/üleeilse; elu peale. Ja ma leidsin põhjuse miks ma kurb olen(või olin, sest mu tuju hakkab vaikselt paranema).

Nimelt kuna meie seltskonnas polnud mitte kedagi peale tema, keda ma teadsin ning ma olen selline vaiksemapoolne inimene alguses võõraste läheduses. Siis kui mind natukeseks üksi jätta või siis kui sa oled kohal, aga lihtsalt ei räägi. Siis tekkis mul selline ignoreeritud tunne. See ongi põhjus miks ma olin kurb. See on küll väga väike põhjus, aga see läks mulle südamesse. That’s what happens when you really really like/love somebody.

Samuti ma peaks midagi enda julgusega ette võtma… Ma tean, mida ma öelda tahan, aga siis järsku tuleb mulle mõte, et see on loll ja pigem oleks parem kui ma seda ei ütleks. Aitab!! Sellel on lõpp! Ma ei tohi enam ennast tagasi hoida.

Nii…

Oii. kohe on nii palju parem olla, kui kõik on südamelt lõpuks ära räägitud 🙂

M.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s