World turning upside down
Mõningad mõtted siis tänasest ja ka mõnest eelnevast päevast. Arvatavasti pole mul kunagi mõne päevaga nii kõvasti muutunud. Alles nüüd panen tähele kui tähtis on ikka rõõmus olla ning elu nautida. Selle hea tuju võib ükskõik, mis ära rikkuda, aga ma parem siin ei räägiks sellest.
Paar päva tagasi, täpsemalt teisipäeval, toimus siis see suur C-klasside pidu, kuhu ma pidin ka minema. Olin kõik raha ära maksnud ja puha, aga ikkagi ei tahtnud ennast sinna Harkule kohale vedada. Sellist peomeeleolu polnud. Selle asemel käisin ma hoopis linnas, istusin paari klassiõega Kehrwiederis ja lihtsalt rääkisime. Täna, kuuldes, mis Harkul toimus, tekkisid vastakad tunded. Ühel hetkel oleks tahtnud seal kohal olla ja näha kuidas mu klassivend sebib kihlatud tüdrukut, aga teisalt tundus mulle palju parem õhtu veetmise viis istuda rahulikult hea seltskonnaga ning tunda end vabalt. Pealegi kõik, mida ma teada tahtsin sain/saan ka ma teada, mul omad kindlad allikad olemas :D.
Ma olen tähele pannud, et olen viimasel ajal hästi hästi palju hakanud kuulama Zeppelini. Täna käies Lennaga kinos, tekkis mul ikka tõsine tahtmine lihtsalt kitarr kätte haarata ning lihtsalt mängida, mis sest, et ma midagi sellest ei tea. Ma olen alati tahtnud selle pilli ära õppida ning peale tänast filmi on see tahtmine ainult suurenenud.
Iseseisvuspäev, mis oli kolmapäeval, nendele kes ei tea, möödus minu jaoks rahulikult. Sain magad arahulikult kuni kella kaheni(magama läksin kell 00.00 umbes, lihtsalt ei suutnud kauem üleval olla), siis peale ärkamist oli üleval korrusel hulganist eesti toite nt mulgikapsad ja muud head. Peale seda rikkalikku söömaaega veetsin ma lihtsalt istudes ja lugedes ning samal ajal nautiddes Led Zeppelini :).
Tulles siia, lootsin ma kirjutada pika ja arutleva teksti oma elust viimastel päevadel, aga tuli pigem jutustavat sorti. Aga ma olen endaga isegi päris rahul, loodan et teie ka 😉
M.
Planet Earth Calling 